vankkuri
Finnish
Pronunciation
- IPA(key): /ˈʋɑŋkːuri/, [ˈʋɑŋkːuri]
- Rhymes: -ɑŋkːuri
- Syllabification(key): vank‧ku‧ri
Noun
vankkuri
- (only in compounds) nominative singular of vankkurit
Votic
Etymology
From Proto-Finnic *vankkuri.
Pronunciation
- (Luuditsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈvɑŋkːuri/, [ˈvɑŋkːuri]
- Rhymes: -ɑŋkːuri
- Hyphenation: vank‧ku‧ri
Noun
vankkuri
- (usually in the plural) cart, wagon, telega
Inflection
Declension of vankkuri (type II/võrkko, no gradation) | ||
---|---|---|
singular | plural | |
nominative | vankkuri | vankkurid |
genitive | vankkuri | vankkurije, vankkurijõ, vankkuri |
partitive | vankkuria | vankkuriitõ, vankkuri |
illative | vankkuri, vankkurisõ | vankkurije, vankkurijõ, vankkuriisõ |
inessive | vankkuriz | vankkuriz |
elative | vankkurissõ | vankkuriissõ |
allative | vankkurilõõ | vankkuriilõ |
adessive | vankkurillõ | vankkuriillõ |
ablative | vankkuriltõ | vankkuriiltõ |
translative | vankkurissi | vankkuriissi |
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive. |
References
- V. Hallap, E. Adler, S. Grünberg, M. Leppik (2012), “vankkuri”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2 edition, Tallinn