lõputu
Estonian
Etymology
From lõpp (“end”) + -tu (“-less”).
Adjective
lõputu (genitive lõputu, partitive lõputut, comparative lõputum, superlative kõige lõputum)
- endless, unending, interminable, neverending
Declension
Inflection of lõputu (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | lõputu | lõputud |
| accusative | lõputu | lõputud |
| genitive | lõputu | lõputute |
| partitive | lõputut | lõputuid |
| illative | lõputusse | lõpututesse lõputuisse |
| inessive | lõputus | lõpututes lõputuis |
| elative | lõputust | lõpututest lõputuist |
| allative | lõputule | lõpututele lõputuile |
| adessive | lõputul | lõpututel lõputuil |
| ablative | lõputult | lõpututelt lõputuilt |
| translative | lõputuks | lõpututeks lõputuiks |
| terminative | lõputuni | lõpututeni |
| essive | lõputuna | lõpututena |
| abessive | lõpututa | lõpututeta |
| comitative | lõputuga | lõpututega |
Related terms
- lõplik
- lõpmatu
- lõpp
Further reading
- lõputu in Eesti keele seletav sõnaraamat
- lõputu in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
- lõputu in Sõnaveeb