õika
Votic
Etymology
From Proto-Finnic *oikeda.
Pronunciation
- (Luuditsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈɤi̯kɑː/, [ˈɤi̯kɑ]
- Rhymes: -ɤi̯kɑː
- Hyphenation: õi‧ka
Adjective
õika
- straight, unbent
- direct
- right, correct
- righteous, just
- right, on the right side (as opposed to the left)
Inflection
| Declension of õika (type VI/valka, no gradation) | ||
|---|---|---|
| singular | plural | |
| nominative | õika | õikad |
| genitive | õika | õikõje, õikõjõ, õikai |
| partitive | õikatõ | õikaitõ, õikai |
| illative | õika, õikaasõ | õikõje, õikõjõ, õikaisõ |
| inessive | õikaz | õikaiz |
| elative | õikassõ | õikaissõ |
| allative | õikalõ | õikailõ |
| adessive | õikallõ | õikaillõ |
| ablative | õikaltõ | õikailtõ |
| translative | õikassi | õikaissi |
| *) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive. | ||
References
- V. Hallap, E. Adler, S. Grünberg, M. Leppik (2012) Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2 edition, Tallinn