vältimatu
Estonian
Etymology
From välti(ma) + -matu.
Pronunciation
- IPA(key): /vˈælʲtimɑtu/
Adjective
vältimatu (genitive vältimatu, partitive vältimatut, comparative vältimatum, superlative kõige vältimatum)
- unavoidable, inevitable
- Antonyms: välditav, ärahoitav
Declension
Inflection of vältimatu (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | vältimatu | vältimatud |
| accusative | vältimatu | vältimatud |
| genitive | vältimatu | vältimatute |
| partitive | vältimatut | vältimatuid |
| illative | vältimatusse | vältimatutesse vältimatuisse |
| inessive | vältimatus | vältimatutes vältimatuis |
| elative | vältimatust | vältimatutest vältimatuist |
| allative | vältimatule | vältimatutele vältimatuile |
| adessive | vältimatul | vältimatutel vältimatuil |
| ablative | vältimatult | vältimatutelt vältimatuilt |
| translative | vältimatuks | vältimatuteks vältimatuiks |
| terminative | vältimatuni | vältimatuteni |
| essive | vältimatuna | vältimatutena |
| abessive | vältimatuta | vältimatuteta |
| comitative | vältimatuga | vältimatutega |
Further reading
- vältimatu in Eesti keele seletav sõnaraamat
- vältimatu in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
- vältimatu in Sõnaveeb