tõin
See also: toin, tóin, tòin, and töin
Estonian
Verb
tõin
- first-person singular past indicative of tooma
Votic
| < 1. | 2. | 3. > |
|---|---|---|
| Cardinal : kahs Ordinal : tõin | ||
Etymology
From Proto-Finnic *toinen.
Pronunciation
- (Luuditsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈtɤi̯n/, [ˈtɤi̯n]
- Rhymes: -ɤi̯n
- Hyphenation: tõin
Adjective
tõin
- second
- other, another
Inflection
| Declension of tõin (type XII/sinin, no gradation) | ||
|---|---|---|
| singular | plural | |
| nominative | tõin | tõizõd |
| genitive | tõizõ | tõizije, tõizijõ, tõizi |
| partitive | tõissõ | tõizitõ, tõizi |
| illative | tõizõ, tõizõsõ | tõizije, tõizijõ, tõizisõ |
| inessive | tõizõz | tõiziz |
| elative | tõizõssõ | tõizissõ |
| allative | tõizõlõ | tõizilõ |
| adessive | tõizõllõ | tõizillõ |
| ablative | tõizõltõ | tõiziltõ |
| translative | tõizõssi | tõizissi |
| *) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive. | ||
References
- V. Hallap, E. Adler, S. Grünberg, M. Leppik (2012) Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2 edition, Tallinn