sõrmuz
Votic
Etymology
From Proto-Finnic *sormus.
Pronunciation
- (Luuditsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈsɤrmuz/, [ˈsɤrmuz̥]
- Rhymes: -ɤrmuz̥
- Hyphenation: sõr‧muz
Noun
sõrmuz
- (finger) ring
Inflection
| Declension of sõrmuz (type XI/jänez, no gradation) | ||
|---|---|---|
| singular | plural | |
| nominative | sõrmuz | sõrmusõd |
| genitive | sõrmusõ | sõrmusije, sõrmusijõ, sõrmusi |
| partitive | sõrmussõ | sõrmusita, sõrmusi |
| illative | sõrmusesõ | sõrmusije, sõrmusijõ, sõrmusisõ |
| inessive | sõrmusõz | sõrmusiz |
| elative | sõrmusõssõ | sõrmusissõ |
| allative | sõrmusõlõõ | sõrmusilõõ |
| adessive | sõrmusõllõ | sõrmusillõ |
| ablative | sõrmusõltõ | sõrmusiltõ |
| translative | sõrmusõssi | sõrmusissi |
| *) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive. | ||
References
- V. Hallap, E. Adler, S. Grünberg, M. Leppik (2012), “sõrmuz”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2 edition, Tallinn