riittõ
Votic
Etymology
From Proto-Finnic *riitta.
Pronunciation
- (Luuditsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈriːtːɑ/, [ˈriːtːə]
- Rhymes: -iːtːɑ
- Hyphenation: riit‧tõ
Noun
riittõ
- stack, pile (of firewood)
Inflection
| Declension of riittõ (type III/jalkõ, tt-t gradation) | ||
|---|---|---|
| singular | plural | |
| nominative | riittõ | riitõd |
| genitive | riita | riittoje, riittojõ, riittoi |
| partitive | riitta | riittoitõ, riittoi |
| illative | riitta, riittasõ | riittoje, riittojõ, riittoisõ |
| inessive | riitõz | riittoiz |
| elative | riitõssõ | riittoissõ |
| allative | riitõlõ | riittoilõ |
| adessive | riitõllõ | riittoillõ |
| ablative | riitõltõ | riittoiltõ |
| translative | riitõssi | riittoissi |
| *) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive. | ||
References
- V. Hallap, E. Adler, S. Grünberg, M. Leppik (2012), “riitta”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2 edition, Tallinn