opõn
Votic
Alternative forms
- opõnõ, õponõ, õpõnõ
Etymology
From earlier õpon, õponõ, from Proto-Finnic *hepoinen.
Pronunciation
- (Luuditsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈopɤn/, [ˈopɤn]
- Rhymes: -opɤn
- Hyphenation: o‧põn
Noun
opõn
- horse
Inflection
| Declension of opõn (type XII/sinin, no gradation) | ||
|---|---|---|
| singular | plural | |
| nominative | opõn | opõzõd |
| genitive | opõzõ | opõzije, opõzijõ, opõzi |
| partitive | opõssõ | opõzita, opõzi |
| illative | opõzõ, opõzõsõ | opõzije, opõzijõ, opõzisõ |
| inessive | opõzõz | opõziz |
| elative | opõzõssõ | opõzissõ |
| allative | opõzõlõõ | opõzilõõ |
| adessive | opõzõllõ | opõzillõ |
| ablative | opõzõltõ | opõziltõ |
| translative | opõzõssi | opõzissi |
| *) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive. | ||
Synonyms
- opo
References
- V. Hallap, E. Adler, S. Grünberg, M. Leppik (2012) Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2 edition, Tallinn