nõitõ
Votic
Etymology
From Proto-Finnic *noita, from Proto-Finno-Ugric *nojta.
Pronunciation
- (Luuditsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈnɤi̯tɑ/, [ˈnɤi̯tə]
- Rhymes: -ɤi̯tɑ
- Hyphenation: nõi‧tõ
Noun
nõitõ
- witch
- sorcerer, wizard
Inflection
| Declension of nõitõ (type V/poikõ, it-dʹdʹ gradation) | ||
|---|---|---|
| singular | plural | |
| nominative | nõitõ | nõdʹdʹõd |
| genitive | nõdʹdʹa | nõitije, nõitijõ, nõiti |
| partitive | nõita | nõititõ, nõiti |
| illative | nõita, nõitasõ | nõitije, nõitijõ, nõitisõ |
| inessive | nõdʹdʹõz | nõitiz |
| elative | nõdʹdʹõssõ | nõitissõ |
| allative | nõdʹdʹõlõ | nõitilõ |
| adessive | nõdʹdʹõllõ | nõitillõ |
| ablative | nõdʹdʹõltõ | nõitiltõ |
| translative | nõdʹdʹõssi | nõitissi |
| *) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive. | ||
References
- V. Hallap, E. Adler, S. Grünberg, M. Leppik (2012) Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2 edition, Tallinn