märg
See also: marg
Estonian
Etymology
From Proto-Finnic *märkä, from a Baltic language, compare Latvian mērka (“humidity”) and Lithuanian merkti (“to water”). Cognate to Finnish märkä.
Adjective
märg (genitive märja, partitive märga)
- wet
Declension
Declension of märg (type külm)
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | märg | märjad |
| genitive | märja | märgade |
| partitive | märga | märgi / märgasid |
| illative | märga / märjasse | märgadesse / märgisse |
| inessive | märjas | märgades / märgis |
| elative | märjast | märgadest / märgist |
| allative | märjale | märgadele / märgile |
| adessive | märjal | märgadel / märgil |
| ablative | märjalt | märgadelt / märgilt |
| translative | märjaks | märgadeks / märgiks |
| terminative | märjani | märgadeni |
| essive | märjana | märgadena |
| abessive | märjata | märgadeta |
| comitative | märjaga | märgadega |
Ludian
Etymology
From Proto-Finnic *märkä.
Adjective
märg
- moist
Swedish
Etymology
From Old Norse mergr, from Proto-Germanic *mazgaz < *mazgą, from Proto-Indo-European *mozgos, *mosgʰos. Compare Norwegian Nynorsk merg, Norwegian Bokmål marg, Danish marv, Icelandic mergur, Dutch merg, German Mark, English marrow.
Noun
märg c (definite form märgen)
- (uncountable) marrow
Veps
Etymology
From Proto-Finnic *märkä.
Adjective
märg
- moist