merihobuke
Estonian
merihobuke
Etymology
From meri (“sea”) + hobu (“horse”) + -ke (diminutive suffix).
Pronunciation
- IPA(key): /ˈmeriˈhob̥uke/
Noun
merihobuke (genitive merihobukese, partitive merihobukest)
- sea horse, seahorse
- Synonym: merihobu
Declension
Inflection of merihobuke (ÕS type 12/oluline, no gradation)
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | merihobuke | merihobukesed |
| accusative | merihobukese | merihobukesed |
| genitive | merihobukese | merihobukeste |
| partitive | merihobukest | merihobukesi |
| illative | merihobukesse merihobukesesse | merihobukestesse merihobukesisse |
| inessive | merihobukeses | merihobukestes merihobukesis |
| elative | merihobukesest | merihobukestest merihobukesist |
| allative | merihobukesele | merihobukestele merihobukesile |
| adessive | merihobukesel | merihobukestel merihobukesil |
| ablative | merihobukeselt | merihobukestelt merihobukesilt |
| translative | merihobukeseks | merihobukesteks merihobukesiks |
| terminative | merihobukeseni | merihobukesteni |
| essive | merihobukesena | merihobukestena |
| abessive | merihobukeseta | merihobukesteta |
| comitative | merihobukesega | merihobukestega |
Further reading
- merihobuke in Eesti keele seletav sõnaraamat
- merihobuke in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
- merihobuke in Sõnaveeb