mensula
Latin
Etymology
mensa + -ula (diminutive suffix).
Noun
mēnsula f (genitive mēnsulae); first declension
- a small table
Declension
First-declension noun.
Case | Singular | Plural |
---|---|---|
Nominative | mēnsula | mēnsulae |
Genitive | mēnsulae | mēnsulārum |
Dative | mēnsulae | mēnsulīs |
Accusative | mēnsulam | mēnsulās |
Ablative | mēnsulā | mēnsulīs |
Vocative | mēnsula | mēnsulae |
Descendants
- → Catalan: mènsula
- → Ancient Greek: μήσυλα (mḗsula) (Koine)
- → Spanish: ménsula