kõltõ
Votic
Etymology
From Proto-Finnic *kelta.
Pronunciation
- (Luuditsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈkɤltɑ/, [ˈkɤɫtə]
- Rhymes: -ɤltɑ
- Hyphenation: kõl‧tõ
Noun
kõltõ
- yellow dye plant
- yolk
Inflection
| Declension of kõltõ (type III/jalkõ, lt-ll gradation) | ||
|---|---|---|
| singular | plural | |
| nominative | kõltõ | kõllõd |
| genitive | kõlla | kõltoje, kõltojõ, kõltoi |
| partitive | kõlta | kõltoitõ, kõltoi |
| illative | kõlta, kõltasõ | kõltoje, kõltojõ, kõltoisõ |
| inessive | kõllõz | kõltoiz |
| elative | kõllõssõ | kõltoissõ |
| allative | kõllõlõ | kõltoilõ |
| adessive | kõllõllõ | kõltoillõ |
| ablative | kõllõltõ | kõltoiltõ |
| translative | kõllõssi | kõltoissi |
| *) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive. | ||
References
- V. Hallap, E. Adler, S. Grünberg, M. Leppik (2012), “kõlta”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2 edition, Tallinn