kiil'
See also: kiil
Võro
Etymology
From Proto-Finnic *keeli. Compare Estonian keel, Finnish kieli.
Noun
kiil' (genitive keele, partitive kiilt)
- language
- tongue
Inflection
Inflection of kiil'
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | kiil' | keeleq |
| accusative | keele | keeleq |
| genitive | keele | kiili keelte |
| partitive | kiilt | kiili |
| illative | kiilde | kiili kiilihe |
| inessive | keelen keelehn | keelin keelten keelihn keeltehn |
| elative | keelest | keelist keeltest |
| allative | keelele | keelile keeltele |
| adessive | keelel | keelil keeltel |
| ablative | keelelt | keelilt keeltelt |
| translative | keeles | keelis keeltes |
| terminative | keeleniq | keeliniq keelteniq |
| abessive | keeleldäq | keelildäq keelteldäq |
| comitative | keelegäq | kiiligäq keeltegäq |