keeleõpe
Estonian
Etymology
keel (“language”) + õpe (“learning”, “study”)
Noun
keeleõpe (genitive keeleõppe, partitive keeleõpet)
- language learning, language study
Declension
Inflection of keeleõpe (ÕS type 6/mõte, pp-p gradation)
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | keeleõpe | — |
| accusative | keeleõppe | — |
| genitive | keeleõppe | — |
| partitive | keeleõpet | — |
| illative | keeleõppesse | — |
| inessive | keeleõppes | — |
| elative | keeleõppest | — |
| allative | keeleõppele | — |
| adessive | keeleõppel | — |
| ablative | keeleõppelt | — |
| translative | keeleõppeks | — |
| terminative | keeleõppeni | — |
| essive | keeleõppena | — |
| abessive | keeleõppeta | — |
| comitative | keeleõppega | — |
Further reading
- keeleõpe in Eesti keele seletav sõnaraamat
- keeleõpe in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
- keeleõpe in Sõnaveeb