impulsivus
Latin
Etymology
impulsus + -īvus.
Pronunciation
- (Classical) IPA(key): /im.pulˈsiː.wus/, [ɪm.pʊɫˈsiː.wʊs]
Adjective
impulsīvus (feminine impulsīva, neuter impulsīvum); first/second declension
- impulsive
Inflection
First/second declension.
Number | Singular | Plural | |||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Case / Gender | Masculine | Feminine | Neuter | Masculine | Feminine | Neuter | |
Nominative | impulsīvus | impulsīva | impulsīvum | impulsīvī | impulsīvae | impulsīva | |
Genitive | impulsīvī | impulsīvae | impulsīvī | impulsīvōrum | impulsīvārum | impulsīvōrum | |
Dative | impulsīvō | impulsīvae | impulsīvō | impulsīvīs | impulsīvīs | impulsīvīs | |
Accusative | impulsīvum | impulsīvam | impulsīvum | impulsīvōs | impulsīvās | impulsīva | |
Ablative | impulsīvō | impulsīvā | impulsīvō | impulsīvīs | impulsīvīs | impulsīvīs | |
Vocative | impulsīve | impulsīva | impulsīvum | impulsīvī | impulsīvae | impulsīva |
Descendants
- Catalan: impulsiu
- English: impulsive
- French: impulsif
- Italian: impulsivo
- Portuguese: impulsivo
- Romanian: impulsiv
- Spanish: impulsivo