hüüd
Alemannic German
Adverb
hüüd
- (Uri, prevocalic) Alternative form of hüt (“today”)
Estonian
Etymology
Derived from hüüdma (“to call, to shout”).
Noun
hüüd (genitive hüüu, partitive hüüdu)
- shout, scream, cry
Inflection
Declension of hüüd (type riik)
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | hüüd | hüüud |
| genitive | hüüu | hüüdude |
| partitive | hüüdu | hüüde / hüüdusid |
| illative | hüüdu / hüüusse | hüüdudesse / hüüesse |
| inessive | hüüus | hüüdudes / hüües |
| elative | hüüust | hüüdudest / hüüest |
| allative | hüüule | hüüdudele / hüüele |
| adessive | hüüul | hüüdudel / hüüel |
| ablative | hüüult | hüüdudelt / hüüelt |
| translative | hüüuks | hüüdudeks / hüüeks |
| terminative | hüüuni | hüüdudeni |
| essive | hüüuna | hüüdudena |
| abessive | hüüuta | hüüdudeta |
| comitative | hüüuga | hüüdudega |
Derived terms
- hüüdsõna
- hüüumärk
Further reading
- hüüd in Eesti keele seletav sõnaraamat
- hüüd in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
- hüüd in Sõnaveeb