ajakirjanik
Estonian
Etymology
From aeg (“time”) + kirjanik (“writer”).
Pronunciation
- IPA(key): /ˈɑjɑˌkirjɑnik/, [ˈɑ̈jɑ̈ˌkirjɑ̈nʲikˑ]
Noun
ajakirjanik (genitive ajakirjaniku, partitive ajakirjanikku)
- journalist
Declension
Inflection of ajakirjanik (ÕS type 25/õnnelik, kk-k gradation)
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | ajakirjanik | ajakirjanikud |
| accusative | ajakirjaniku | ajakirjanikud |
| genitive | ajakirjaniku | ajakirjanike ajakirjanikkude |
| partitive | ajakirjanikku | ajakirjanikke ajakirjanikkusid |
| illative | ajakirjanikku ajakirjanikusse | ajakirjanikesse ajakirjanikkudesse |
| inessive | ajakirjanikus | ajakirjanikes ajakirjanikkudes |
| elative | ajakirjanikust | ajakirjanikest ajakirjanikkudest |
| allative | ajakirjanikule | ajakirjanikele ajakirjanikkudele |
| adessive | ajakirjanikul | ajakirjanikel ajakirjanikkudel |
| ablative | ajakirjanikult | ajakirjanikelt ajakirjanikkudelt |
| translative | ajakirjanikuks | ajakirjanikeks ajakirjanikkudeks |
| terminative | ajakirjanikuni | ajakirjanikeni ajakirjanikkudeni |
| essive | ajakirjanikuna | ajakirjanikena ajakirjanikkudena |
| abessive | ajakirjanikuta | ajakirjaniketa ajakirjanikkudeta |
| comitative | ajakirjanikuga | ajakirjanikega ajakirjanikkudega |
Further reading
- ajakirjanik in Eesti keele seletav sõnaraamat
- ajakirjanik in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
- ajakirjanik in Sõnaveeb