disumanare
Italian
Verb
disumanare
- (transitive) To dehumanize
Conjugation
Conjugation of disumanare
infinitive | disumanare | |||||
---|---|---|---|---|---|---|
auxiliary verb | avere | gerund | disumanando | |||
present participle | disumanante | past participle | disumanato | |||
person | singular | plural | ||||
first | second | third | first | second | third | |
indicative | io | tu | lui/lei, esso/essa | noi | voi | loro, essi/esse |
present | disumano | disumani | disumana | disumaniamo | disumanate | disumanano |
imperfect | disumanavo | disumanavi | disumanava | disumanavamo | disumanavate | disumanavano |
past historic | disumanai | disumanasti | disumanò | disumanammo | disumanaste | disumanarono |
future | disumanerò | disumanerai | disumanerà | disumaneremo | disumanerete | disumaneranno |
conditional | io | tu | lui/lei, esso/essa | noi | voi | loro, essi/esse |
present | disumanerei | disumaneresti | disumanerebbe | disumaneremmo | disumanereste | disumanerebbero |
subjunctive | che io | che tu | che lui/che lei, che esso/che essa | che noi | che voi | che loro, che essi/che esse |
present | disumani | disumani | disumani | disumaniamo | disumaniate | disumanino |
imperfect | disumanassi | disumanassi | disumanasse | disumanassimo | disumanaste | disumanassero |
imperative | — | tu | Lei | noi | voi | Loro |
disumana, non disumanare | disumani | disumaniamo | disumanate | disumanino |
Related terms
- disumanamente
- disumanarsi
- disumanato
- disumano
Anagrams
- disumanerà